Matsalu sõbrad

Matsalu rahvuspark

Matsalu rahvuspark asub keset Lääne-Eestit ja hoiab endas kaunist merelahte koos seda ümbritseva ainulaadse loodusega. Siin laiuvad Eesti suurimad rannaniidud, maalilised lahesopid seisavad kõrvuti kadastike ja puisniitudega pakkudes häid kasvukohti haruldastele taimedele. Koos Läänemere suurima roostiku ja silmapiirini ulatuva Kasari luhaga on Matsalu rahvuspark tõeline linnuriik.

Rändlindude koondumispaiga - Matsalu rahvuspargi - lühitutvustus. Projekti "Merekaitsealad Läänemere idaosas" raames valminud DVD "Märka merd!"
14. videoklipp. © Vides Filmu Studija, Baltic Environmental Forum, 2009

Euroopa linnurikkaim paik

Maailmas tuntakse Matsalut Euroopa kõige linnurikkama paigana, mis pakub uskumatuid looduselamusi. Siin ristuvad suured rändeteed ja peatub ning pesitseb kümneid tuhandeid sulelisi. Linnuvaatlejatele on Matsalu rahvuspark tõeline paradiis. Katkematu rivina ülelendavad sookured panevad silmad särama, rääkimata helist, mida tohutud haneparved õhkutõusmisel tekitavad.

Matsalu rahvuspark Foto: Olev Mihkelmaa

Lindude ränne

Looduskaitse 100: Hoia, mida armastad! Lindude ränne

Väinameri ja Matsalu laht

Koos Matsalu lahega kuulub rahvusparki ka tema suuet ümbritsev Väinamere osa, Topi laht ja tükike Topu lahest.

Matsalu laht on üks suuremaid merelahti Eestis - vabaveelise osa pindala on 67 ruutkilomeetrit, koos idaosas kasvava roostikuga on lahe suurus 90 ruutkilomeetrit. Lahe laius on 3,5 kuni 6,5 km. Lahe pikkus idast läände on 18 km, millest idapoolsemad 4-5 km on roostunud. Läände avanevat suuet piiravad Puise ja Saastna poolsaared. Vesi on madal ja idast suubuva Kasari jõe tõttu väikese soolsusega.

Matsalu laht on rahvuspargi süda, temaga seonduvad kõik peamised loodusväärtused, mis selle paiga ainulaadseks muudavad.

Matsalu rahvuspark Foto: Olev Mihkelmaa

50 meresaart

Rahvuspargi alale jääb umbes 50 meresaart ja laidu, neist enamuses asuvad Väinameres. Matsalu lahes on üle kümne saarekese, millest mõned näitavad end vaid madala veeseisu korral. Väikesaared ja laiud on lindude jaoks rände ja pesitsuspaikadena asendamatud. Suurimad rahvuspargis asuvad saared on Tauksi (270 ha), Liia (60 ha), Sõmeri (40 ha), Kumari (20 ha) ja Papilaid (13 ha).

Tauksi on asustamata saar, mis kerkis merest 9. - 10. sajandil. Kuni 19. sajandi lõpuni tegutses Tauksil kõrts. Saarel oli pikka aega kaks talu - Lepametsa ja Amermaa, milles ühes elati veel aastal 1972. Saart katavad roostikud, rannaniidud, puisniidud ja loomännik.

Tauksist põhjapool asub Liialaid, mis kerkis merest umbes aastal 1300. Laidu katavad rannaniidud, kadastik ja väike männimets. Maalapp on olnud kasutuses heinamaana. Heina tehti pea kõigilt laidudelt, kus sobivat taimestikku leidus. Talvel veeti hein üle jää mandrile. Samas kõrval asuva Sõmeri laiu loodus sarnaneb Liialaiuga, ka suuruselt on nad sarnased.

Kumari laiul asusid kõrts ja muud hooned, mis pole säilinud. Laidu katab tihe kadastik, rannaniidud ja aruniidud. Kunagi oli saar lage, kuid peale inimeste lahkumist on kadakad võimust võtnud ja mitmed alad läbimatuks tihnikuks muutnud. Kumari laiule on toodud lambaid, et nende abiga saare praegust ilmet säilitada. Igal aastal toimuvad seal talgud haruldase juttselgkärnkonna ehk kõre elupaikade säilitamiseks. Tuntud ornitoloog Erik Sits võttis laiu järgi enda nimeks Eerik Kumari.

Papilaid on üks Väinamere vanemaid ja kõrgemaid laidusid. See maalapp hakkas merest kerkima umbes aastal 300. Laidu on esimest korda mainitud 1650. Papilaiul on olnud kõrts, mis kujutas endast olulist peatuspaika talviste jääteede ajal. Ka teised Väinamere saarte kõrtsid pakkusid igal aastaajal merel liikujatele tormivarju ja keelekastet. Nende peatuspaikade eriliseks väärtuseks võis olla maismaa kõrtsidest raskem ligipääsetavus, eriti naisperele. Ühel Matsalu lahe kunagisel kõrtsiga laiul on siiani tähenduslik nimi Neitsaare mägi.

Kõik rahvuspargi laiud on külastajatele suletud. Ka looduskaitsjad ise käivad neil saarekestel võimalikult vähe, et säilitada looduse tasakaalu.

Matsalu rahvuspark Foto: Olev Mihkelmaa

Keemu sadam

Keemu sadam on ainuke Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni sadam, mis viib merele, mille kaudu hoitakse korras laide.

Terevisoon käis külas Keemus

Eesti ainus lehtersuue

Kasari jõgi suubub Matsalu lahte idast ja moodustab madalal luhal mitmeharulise delta. Tugevate läänetuultega paneb tõusuvesi jõe vastassuunas voolama ja ujutab luha üle. Sel juhul sarnaneb jõe suue lehtriga, mida meri veega täidab. Selliseid üleujutusi võib ka keset heinaaega ette tulla. Vesi uhub värskelt niidetud heina minema ja luhas elavad looma peavad kõrgematele aladele pagema.

Kasari jõgi

Rahvuspargist voolab läbi Kasari jõgi, mis annab Matsalule tema elu ja hingamise. Kasari on pikkuselt ja veerohkuselt eesti neljas jõgi, mille luht ja alamjooks jäävad rahvuspargi piiridesse.

Kasari alamjooksu veetase kõigub kuni 2,5. m ulatuses ja ujutab üle kogu jõesängi ümbritseva luha. Suurvesi katab pea 40. ruutkilomeetril laiuvad luhaalad ja kannab neile viljakat jõemuda. Suurim veetasemetõus on reeglina kevadel, kuid ka suvised vihmad ja sügistormid toovad endaga kaasa üleujutusi.

Kasari suubub Matsalu lahte idast. Jõe delta on ainus omataoline Põhja-Euroopas, mis koosneb kahest peaharust -  Kloostri ja Rõude. Viimaseid õgvendati ja süvendati 1930. aastail ning juhiti läbi roostikku kaugele Matsalu lahte.

Kasari deltaga on seotud kõik Matsalu lahte voolavad jõed. Ülevalpool deltat suubuvad Kasari jõkke Liivi jõgi ja Kiisaoja, põhjast Rannamõisa jõgi. Suurem osa veest jõuab Matsalu lahte Kloostri haru kaudu, millesse suubuvad lõunast Suitsu ja Penijõgi.

Luhaaladel peatuvad meelsasti haned, luiged ja pardid. Samuti elutsevad seal kitsed, põdrad ja metssead ning teised imetajad. Nähtud on ka hundikarju.

Matsalu rahvuspark Foto: Olev Mihkelmaa

Eesti suurim roostik

Matsalu lahe idaosas ja Kasari delta lääneosas laiub roostik, mis on oma 3000. hektariga suurim omataoline Läänemere ääres. Matsalu linnuriigi avastamise algusaegadel pakkusid just siinsed silmapiirini ulatuvad rooväljad uurijatele kõige suuremat huvi.

Roostikus pesitsevad hallhaned, kühmnokkluiged, hüübid, roo-loorkullid ja paljud teised linnuliigid. Õhtud ja varased hommikutunnid kevadises roostikus pakuvad uskumatuid elamusi. Parim paik roostikuhäälte kuulmaiseks on Penijõe matkarada ja linnutorn, paadisõit Kasari jõe suudmesse pakub samuti meeldejääva sündmuse.

Roog on väärtuslik ehitusmaterjal, millest valmistatakse taluhoonete katuseid, roogu kasutatakse edukalt ka soojustusmaterjalina. Energiaallikana omavad siinsed roostikud suurt potentsiaali.

Looduskaitse 100: Hoia, mida armastad! Roostikud

Matsalu rahvuspark Foto: Olev Mihkelmaa

Poollooduslikud kooslused

Poollooduslikud kooslused on oluline osa pärandkultuurist. Inimesed on siinsetel aladel sajandeid loodusega kooskõlas elanud ja metsa, põlde ning rannaniite hoolega hoidnud. Säästlikud ja arukad esivanemad on meile pärandanud kaunid puisniidud, mis sarnanevad metsaparkidega. Avarad luhaheinamaad vahelduvad liigirikaste rannakarjamaadega. Sarnaseid pärandmaastikke on kogu maalimast raske leida.

Loopealsed ja rannaniidud on kujunenud just tänu inimtegevusele ülimalt liigirikasteks kooslusteks. Pidev karjatamine ja heina niitmine on võimaldanud erinevatel taimedel ellu jääda ning edukalt koos kasvada. Selliste koosluste säilitamiseks on vajalik niitmist ja karjatamist jätkata.

Ka puisniidud on väga eredaks näiteks, kuidas loodusega koos tegutsemine ja tark majandamine on täiesti uue väärtusega elukeskkonna loonud. Maa puudusel hakati ka metsaalustes kasvavat nigelat rohtu niitma ja võsa raiuma, nii kujunesid välja metsaheinamaad ehk puisniidud.

Arvatakse, et kunagi oli oluline osa Eestist puisniitudega kaetud. Praeguseks on suurem osa metsaheinamaadest võsastunud ja oma endise ilme kaotanud, kuna neid enam ei hooldata. Ometi pärineb just Laelatu puisniidult omalaadne rekord 76 erinevat taimeliiki ühel ruutmeetril. See on kogu maalimas ainulaadne tulemas, mis jääb alla vaid Argentiina madala rohuga kuivale mägikarjamaale, kus on loendatud kuni 89 taimeliiki ruutmeetril.

Matsalu rahvuspark Foto: Olev Mihkelmaa

Puisniidud

Looduskaitse 100: Hoia, mida armastad! Puisniit

Rannaniidud

Looduskaitse 100: Hoia, mida armastad! Rannaniidud

Loopealsed

Looduskaitse 100: Hoia, mida armastad! Loopealsed

Rahvuspargi elanikud

Matsalu rahvuspargi territooriumil paikneb mitmeid külasid, neist paljudes toimub aktiivne külaelu. Kohalikud elavad kõrvuti loodusega, peavad talu või käivad kaugemal tööl. Pidevalt toimub erinevaid kultuurisündmusi, tehakse teatrit, korraldatakse talguid ja külapidusid. Sündmuste kalender on igal aastaajal tihedalt üritusi täis. Soovijad leiavad mõnusat meelelahtust või põnevat tegevust piirkonna arvukatest seltsidest. Matsalu ümbrus on ka atraktiivne suvituspiirkond, kus paljud kultuuritegelased lõõgastuda armastavad.

Matsalu rahvuspark Foto: Olev Mihkelmaa

Matsalu rahvuspargi loomine

Botaanikud on Matsalu liigirikkusest juba mitu sajandit vaimustuses olnud. Matsalu Looduskaitseala loodi 1957. aastal, et kaitsta pesitsevaid, sulgivaid ja läbirändavaid linde.

Alates 1976. aastast on Matsalu rahvusvahelise tähtsusega märgalade ehk Ramsari nimekirjas. Seoses Eesti Vabariigi taastamisega kaotas see kanne kehtivuse ja Matsalu kanti uuesti Ramsari nimekirja 1994. aastal. Sellega kohustub Eesti Vabariik säilitama Matsalu märgala ökoloogilist iseloomu. Praeguse seisuga rahvuspargi ja rahvusvahelise tähtsusega märgala piirid ühtivad.

2003. aastal nimetati Matsalu Looduskaitseala ümber Matsalu rahvuspargiks. Rahvuspark tähistas 2007. aastal 50. sünnipäeva. Hetkel on rahvuspargi haldajaks Keskkonnaameti Hiiu-Saare-Lääne regioon.

Kui suur on Matsalu rahvuspark?

Matsalu rahvuspark paikneb nelja Läänemaa valla - Lihula, Ridala, Hanila ja Martna - territooriumil. Rahvuspargi pindala on ca 48 610 ha, üle poole sellest on vesi.

Keda või mida Matsalu rahvuspargis kaitstakse

Rahvuspark on riiklik kaitseala looduse, maastike, kultuuripärandi ning tasakaalustatud keskkonnakasutuse säilitamiseks, kaitsmiseks, taastamiseks, uurimiseks ja tutvustamiseks.

Matsalu rahvuspargi peamiseks eesmärgiks on kaitsta ja säilitada siinset mitmekesist linnustikku, Lääne-Eesti iseloomulike kooslusi ning Väinamere loodust. Samuti on olulisel kohal esivanemate kultuuri- ja ajaloopärandi hoidmine, mille tähtsaks osaks on pärandmaastike säilitamine ja traditsioonilise eluviisi soodustamine.

Matsalu rahvuspark Foto: Olev MihkelmaaMatsalu rahvuspark Foto: Olev Mihkelmaa

Matsalu Looduskeskus

Matsalu Looduskeskus asub Lihula lähistel Penijõe mõisas. Looduskeskuses asub RMK teabepunkt. Samas hoones on ka Keskkonnaameti Hiiu-Lääne-Saare regiooni kontor.

Looduskeskus tutvustab Matsalu rahvuspargi loodust ja ajalugu. Mõisa teisel korrusel asub vahva püsinäitus, mis tutvustab siinseid loodusmaastikke, linnustikku, loomariiki ja ajalugu. Kõik külastajad saavad kuulata linnuhääli ja tutvuda nende rändeteedega. Seminariruumis on hea suurelt ekraanilt esitlusi ja videofilme vaadata.

Matsalu Looduskeskuses on õppeklass, mida kasutab RMK loodushariduse õppepäevade ja loodusürituste korraldamiseks. Õpilastele pakutakse nii toas kui ka õues põnevaid õppeprogramme.

Matsalu 7 aastaaega

Soovitame kindasti Matsalu Looduskeskuses vaadata Arne Aderi, Sven Grünbergi ja Fred Jüssi koostöös valminud esitlust "Elu Matsalus jääst jääni"!

Esitlus tutvustab Matsalu rahvuspargi aastaringi läbi seitsme aasta-aja:

  • luigeaeg
  • lagleaeg
  • kormoraniaeg
  • pillirooaeg
  • kureaeg
  • lauguaeg
  • kitseaeg

Kõik pildid ja helindid on tehtud ja salvestatud Matsalus kahe aasta jooksul.

Tutvu RMK Matsalu Looduskeskusega

Matsalu rahvuspargi külastamine

Matsalu rahvuspargis ja selle ümbruses on matkarajad, vaatetornid ja puhkekohad, mis pakuvad põnevat uudistamist igal aastaajal. Inimestel on lubatud viibida ning marju ja seeni korjata kogu kaitsealal, välja arvatud loodusreservaadis ja kaitse-eeskirjas sätestatud juhtudel sihtkaitsevööndis. Kaitse-eeskirjas esitatakse tegevused, mis on kogu kaitsealal keelatud või mis nõuavad kaitseala valitseja luba.

Kõige rohkem linde on Matsalus kevad- ning sügisrände ajal märtsist maini ja septembris-oktoobris. Et linnud saaksid segamatult puhata ja edasilennuks jõudu koguda, tohib sel ajal liikuda vaid teedel ja matkaradadel. Parimat võimalust linnueluga tutvumiseks pakuvad arvukad linnutornid. Õigel päeval ja kellaajal võib neist tornidest kümneid tuhandeid rändlinde näha. Vaatetornid on paigutatud selliselt, et anda võimalikult mitmekülgne ülevaade eriilmelistest maastikest.

Matsalu rahvuspark Foto: Olev Mihkelmaa